|
|
LINNUTIIVUL. RomaanIlmumise aeg: 2018 Selle raamatu tagakaanel on tutvustuseks kirjas: „Romaani peategelane on küpses eas Tessa, kes oma sünnipäeva jooksul kohtub näost näkku või telefonitsi nii tuttavate kui ka võõraste inimestega. Lugejale avanevad naise suhted oma pereliikmetega ja tema seksuaalsed elamused. Ühes ainsas päevas võib peegelduda inimese kogu elu ning kõigel ei pruugi olla sidet tõelisusega. Raamatus on eriline koht kajakatel, Tessa lapsepõlve pühadel lindudel. Ajalik ja ajatu, nähtav ja nähtamatu – kõik näikse koos olevat linnu tiivalöökides. Valgete linnutiibade saatel saab lennata läbi elu, mis pole muud kui unenägu.“ „Linnutiivul“ kohta ütleb Hille nii: „Püüdsin kirjutada veidi sügavama ja filosoofilisema naisteka – kuidas välja tuli, jääb lugejate otsustada.“ |
|
|
|
Heli Lääts. ARMASTUSEGAIlmumise aeg: 2017 Armastatud laulja Heli Läätse portreeraamat, milles on õnne ja rõõmu, kurbust ja naeru, ilu ja muusikat, põnevust ja seiklusi, sisukaid mõtisklusi ja mõnusat saarekeelset huumorit. Raamat on sündinud Hille Karmi pikkadest vestlustest Heli Läätsega, samuti on Hille intervjueerinud Heli mitmeid kolleege ja kaasteelisi, nii laulja eakaaslasi kui ka palju nooremaid. Samuti on Hille valinud katkendid väljaannetest, kus Helist varem on kirjutatud. Meeleolu loob sissejuhatus, millest tuleb ilmsiks, et Heli ja Hille kohtusid esimest korda juba aastakümneid tagasi Suur-Sadama tänaval Kuressaares ja neid seob Saaremaa. Teksti ilmestavad katkendid Heli lauludest – nii neist, mis on väga hästi tuntud kui ka vähem tuntutest. Näiteks: „Ei me ette tea, / mis elu meil tuua võib...“ või „Mu lauluread ulatuvad üle mere...“ või „Päeva järel veereb päev, / usk ja lootus ei kao käest...“ |
|
|
|
Helgi Sallo. HELGIB JA HELISEBIlmumise aeg: 2017 2007. aastal ilmunud portreeraamatu teine trükk, millele on juurde kirjutatud proloog ja terve uus peatükk. Ilmunud Maalehe sarjas „Eestile elatud elud“. Raamatu proloogis kirjutab autor Hille Karm: „Kõik, mis nende kaante vahel varem kirja pandud, on muutumatu: Helgi lapsepõlv, lauljaks saamine, Estoniasse tulek, suurepärased ja meeldejäävad osatäitmised, armastused laval ja üksainus Suur Armastus elus, tütar Liina ja tema lapsed. Kuid ükski elulugu pole elava inimese puhul lõplik. Mis on mahtunud Helgi ellu pärast tema elulooraamatu esimest ilmumist? See on kirjas raamatu lõpupeatükis.“ |
|
|
|
KAHEKESI KLAASIST MAJAS. Siiri ja Mihkel OviirIlmumise aeg: 2017 Mahukas ja rohkete fotodega raamatus on juttu nende tööelust, kuid ka rollist ema ja isa, vanaema ja vanaisana. Sõna saavad mitmed kaasteelised, pikemalt tütred Maarja Oviir-Neivelt, Liisa Oviir ja Aina Oviir-Melts. Autor ärgitab peategelaste mälu, neid küsitledes ja räägitut salvestades, teeb meenutused loetatavaks, „monteerib“ kokku, tihendab ja seab oma rõhud. Selgi korral on Hille kirjutanud nii, et loeksid ka need, kes ei ole poliitikast ega juurast huvitatud. |
|
.jpg) |
TAGASI VANASSE MAAILMA.
|
|
|
|
LÄKI KOOS! Lapse teejuht Risti kirikusseIlmumise aeg: 2015 Raamatuke, mis annab aimu, milline paik on kirik. Pääsuema Piia viib ühel kaunil suvepäeval oma pojukesed kogudusemaja katuseräästa alt lennureisile ja nad lendavad lähedal asuva vana ja väärika kiriku uksest viuhti! sisse. Nii juhatavad nad kirikusse ka poisid, kes on jalgrattamatkal. Poisse võtavad seal vastu koolilapsed Hanna ja Joosep, kes on enesele avastanud kiriku, hoopis erineva kõikidest teistest paikadest, ning tutvustavad suviti seda teelistele. Nii räägivad nad jalgratturitelegi kiriku ajaloost ja selgitavad, mis tähendus on mõistetel altar, altarimaal, kirikuõpetaja, kantsel, käärkamber, tukukotid; mis ajast on pärit maalingud ja vitraažid, kuidas kõlab pillide kuningas orel. Lapsed jõuavad ka üles kirikutorni, kus jumalateenistuse algust kuulutab Eesti kõige vanem tornikell. Pääsupere leiab, et juhatab edaspidigi kirikusse lapsi, kes soovivad mõelda sellele, mida tähendab maa peal inimesena elada. |
|
|
|
EESTI KEELES JA MEELESEesti filoloogid 1967–1972. Kursuseraamat Ilmumise aeg: 2014 Saatesõnas kirjutavad koostajad: „Et tänapäeva kiires, keerulises ja tasakaalus eelarvega Eestis osata edasi minna, on kasulik teada, kust oleme tulnud. Ülikool oli ja on osa riigist ning ühiskonnast, on oma keskkonna peegel ja peegeldus. Seetõttu on ka meie meenutused ülikoolist ühtlasi pilguheit tollasesse ühiskonnaellu.“ Raamatu kaante vahel on paarkümmend lugu, mille autoritest enamik tegi Tartu Ülikooli sisseastumiseksameid 1967.aasta augustitormi aegu. Kuna tegemist on heade kirjutajatega, pakuvad meenutused peale toonase ülikoolielu ja ühiskonna tõsimeelse kirjelduse ka muidu mõnusaid lugemishetki. Äratundmisrõõmu kogemiseks tasub lugeda kõigil, kes kunagi on ülikoolis õppinud, Tartus või mujal. Praegused tudengid aga kuuldavasti aiva imestavad, kui loevad: „Kas tõesti?! Uskumatu!“ Tekstile lisavad emotsioone rohked fotod. Lisatud on teave õppejõudude kohta. Hille, tollane kursusevanem, on olnud kogumiku üks koostajaid ja kirjutanud selles loo pealkirjaga „Aeg antud mõelda, aeg antud naerda“. |
|
 |
NÄE, SÄRABKI!Ilmumise aeg: 2014 Kuueaastase Johannese ja veidi vanema Johanna kodus riiulil seisvad küünlad toovad aasta jooksul kogu perele rõõmu ja valgust. Nii tähtsatel sündmustel kui ka siis, kui elekter ootamatult ära läheb. Kõik küünlad saavad järjest särada, ainult väike punane küünal aina ootab ja ootab oma korda. Siis aga, lumisel jõuluõhtul... Südamlik koguperelugu, mille kirjutamist on ajendanud jõuluõhtune küünlasäras surnuaed Eestimaal. Tõsisele teemale vaatamata kumab raamatust valgust ja helgust, mida lisavad ka Hille tütre Reet Helisabethi joonistatud rõõmsad ja värvilised pildid. |
|
.png) |
TIINA PARK. NAINE TEISELT PLANEEDILTIlmumise aeg: 2014 Ajakirja Eesti Naine eluloosarja raamat Tiina Pargist – telerežissöörist, saatejuhist, telesaadete autorist ja toimetajast, oma firma Free Studio juhist, reisisõltlasest ja reisisaadete tegijast. Autorid Hille Karm ja Tiina Park. Selles raamatus seikleb Tiina koos telesaate grupiga kaugetel maadel ja võtab koos Hillega ette reisi läbi oma elu. |
|
.png) |
KUI VANAEMA VÄIKE OLIJutukogu Ilmumise aeg: 2014 Koostöös ajakirja Tiiu lugejatega sündinud kogupereraamat, mille aluseks on praeguste vanaemade lapsepõlvelood. Vanaemadest lugejatele pakuvad jutud äratundmisrõõmu, lapselapsed aga saavad neid lugedes kingituseks midagi hoopis hindamatut. Olgu meenutuse taustaks sõjalennuki mürin, suhkrusabas seismine, esimene kosmoselend või rahulik argipäev – vanavanema pajatuse kaudu muutub nii ühe pere kui ka kogu rahva ajalugu lapsele lähedasemaks. Esmapilgul üksnes isiklik, väga tavaline või lihtsalt lahedalt naljakas tõsielusündmus, millest selles raamatus on saanud kirjanduslik veste, on osake meie kultuuripärandist. Raamat sobib lugemiseks kogu perele – nii väikestele kui ka suurtele, nii noortele kui ka vanadele. Illustreerinud Jaan Rõõmus. |
|
 |
SAAME KOKKU PÜHAPÄEVALLühikesed linnajutud Jutukogu Jutukogu koondab endas 24 eriilmelist linnalugu, mille toimumiskohaks on Linn, ajaks Argipäev ja peategelaseks Naine. Selles linnas võib Naine segamatult kohvikusse või turule astuda ja sealseid lõhnu nautida, lapselapsega sirelitest õnne otsida või lihtsalt pargipingil istudes Linna melu endast läbi lasta. Samas võib Linn näidata ka oma teistsugust palet, kuhu kuuluvad nii tänavalapsed kui ka nahaalsed autojuhid, nii tuppa eksinud tuvid kui ka radikaalselt erinevad maailmavaated, või isegi Surm. Lugusid ühendab autorile omane empaatia ja oskuslik kirjeldamisvõime, mis teeb igast jutukesest ainulaadse ja köitva terviku. Raamatu tagakaane foto autor on Hille vanem tütar Tiina Mikk. Mustvalged fotod lugude juurde on teinud raamatu kujundaja Jan Garshnek. |
|
 |
ALGUSES OLI JUHANMeenutuslood õpetaja Juhan Peeglist |
|
 |
EENA 20Eesti Ettevõtlikud naised läbi kahe aastakümne Kogumik Kogumik, mis annab ülevaate 1992. aasta novembris loodud naisteorganisatsiooni EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) ehk rahvusvahelise nimega BPW Estonia (Business and Professional Women Estonia) ajaloost ja tänapäevast. Kroonikaosa on kirjutanud Reet Made, portreelood (kokku 28) BPW Estonia aasta naistest ja liikmetest on kirjutanud Hille Karm, EENA asutajaliige. Kogumiku koostajate hulka kuuluvad ka BPW Estonia liikmed Lee Murrand, Karin Juhat ja Riina Piigli. |
|
 |
TAEVAS JA MAALapsepõlvelugu Jutustus tüdrukust, kes kasvab 1950-60ndate Nõukogude Eestis. See on aeg, mil usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku kihutaval kiirteel. Kirikuõpetaja peresse sündinul võib olla keeruline omaks võtta ühteaegu nii vanemate tõekspidamisi kui järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kus on tõde? Kuidas leida oma tee? Nii küsib selle loo peategelane teismeikka jõudes. Pika kaalumise järel asub ta nõukogude elus aktiivselt kaasa lööma, naudib ühiskonna tähelepanu ja tunnustust. Kuid ta süda jääb pooleks: olles nagu teised, on ta südames siiski tugevasti oma vanemate pärandiga seotud. Oma hinges kiigub ta Taeva ja Maa vahel. |
|
 |
EESTI JÕULUSALMIDE JA -JUTTUDE KULDRAAMATIlmumise aeg: 2011 Hille Karmi jutt „Õige nupp“ on kirjutatud kuldraamatu jaoks ja ilmunud esmakordselt just selles kogumikus (vt lk 181). Eesti autorite kümneid jõulusalme ja -jutte sisaldava kogumiku on koostanud Olivia Saar. |
|
.jpg) |
PASUN PUNASE KUUE TASKUSKogupereraamat See on kogupereraamat, kus jõuluvana saab inglilt soovi jagada KÕIGE TÄHTSAMAT. Ingli soov paneb jõuluvana pead murdma, kuidas seda täita, aga kui jõuluvana torkab käe taskusse, jääb talle näppu üks ese... See on PASUN. |
|
.jpg) |
РОБОТ РОБЕРТ ПОЛУЧИЛ В ПОДАРОК СЕРДЦЕKogupereraamat Lugu väikesest poisist Kristjanist ja tema lemmiklelust robot Robinist saavad nüüd lugeda ka need Eesti pered, kelle emakeel on vene keel ja kes eesti keelt veel hästi ei oska, kuid tunnevad huvi eesti elu vastu. "Robot Robin saab südame" (vt allpool) on vene keelde tõlkinud Tatjana Teppe. |
|
 |
MIDAGI HEADJutukogumik Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, loodus. Juttudes on vähem sõnu ja rohkem mõtet, et lugeja saaks ise edasi mõelda ja enese kogetuga kõrvutada. Meeleolu annab juurde Eestis õppinud Soome kunstniku Piia Lehti graafika. |
|
 |
ÕNNERAHVA LOODJutukogumik Raamat räägib inimestest, kelle mõttest sündis Morna linnas Õnne tänaval maja number 13 ja tänu kellele on olemas seni kõige kauem, juba mitmeteistkümnendat hooaega ekraanil püsinud Eesti seriaal. Samuti on see raamat nendest, kes annavad Morna elanikele oma kuju ja hääle – Eesti tippnäitlejatest, kellega koos heidetakse pilk Morna asukate ellu. See linnake on olemas küll vaid sinisel ekraanil, kuid samasuguseid inimesi liigub ringi igal pool meie ümber. Hille Karm nendib, et sellise raamatu kirjutamise mõtte sai ta Helgi Sallo elulugu koostades ja telearhiivis näitlejanna kehastatud Alma Petersoni fotosid otsides. |
|
 |
VALIVAD NAISED EHK AJAKIRJANDUSEST KIRJANDUSSEOsalus jutukogumikus Kogumik, kus esinevad oma loominguga üheksa ajakirjandusest kirjandusse jõudnud naist: Aita Kivi, Kati Murutar, Hille Karm, Elme Väljaste, Kärt Hellerma, Kadi Heinsalu, Kerttu Soans, Lea Arme, Evelin Kivimaa. Hille Karmi tõsisel teemal kirjutatud novell kannab pealkirja „Klaasivalu“. |
|
 |
ELLE KULL. UNES JA ILMSIPortreeraamat Elle Kullil on rolle nii teatris kui eluteatris. Mis neist on peamine? Vastuse annab ajakirja Eesti Naine eluloosarja järjekordne raamat „Unes ja ilmsi“, mille peategelaseks on Elle Kull. Näitleja enesegi elu mõjutab rolle. Vaevalt oleksid Elle Kulli kehastatud dramaatilised leedi Macbeth ja leedi Anne mõistetavad, kui Elle ei kõneleks raamatus põhjalikult oma huvist esoteerika ja vaimse maailma vastu. Monoloogid toovad esile portreteeritava vastuolulisuse – ühelt poolt omis mõtteis hajameelne boheemlane, teisalt aga ühiskonna asjade ja heategevusega ning suure pere argielu korraldamisega hakkama saaja. |
|
 |
INGLI VALGUSKogupereraamat Kogupereraamat viieaastasest tüdrukust, kelle nimi on Ingel. Väike Ingel kardab pimedust. Pimedusehirmust ülesaamiseks soovitab vanaema hakata koguma valguspilte. “Need on pildid päevadest või hetkedest, kus sinu ümber on olnud palju valgust ja sa oled end väga hästi tundnud. Sa maalid mõttes need valgusehetked nagu pildid oma mälusse ja võid iga pilti näha, kui silmad suled.” Ingel hakkabki pilte koguma ja aasta jooksul saab ta nendest endale päris oma valguse. See on temaga alati ja igal pool, ükskõik kuhu ta läheb. |
|
 |
HELGI SALLO. HELGIB JA HELISEBElulooraamat Ajakirja „Eesti Naine“ eluloosarja raamat armastatud lauljast ja näitlejast Helgi Sallost. Hille Karm: „Võimalus kirjeldada Eesti kultuuris olulist inimest on töö, mis kestab aastapäevad. Intervjuu raamatukaante vahele ei sobi, raamat peab olema komponeeritud nagu hea film, kirjeldatava elu rõhud ja vaatepunktid tuleb portreteeritavaga üksipulgi läbi arutada. Piltlikult öeldes peab raamatu peategelane jääma solistiks ja autor püsima taustalauljana, kuid mõlemad on olulised.“ Kuulus 2006. ja 2007. aastal enim ostetud ja raamatukogudest laenutatud raamatute hulka. |
|
 |
VANAEMADE LOODOsalus kogumikus Kert Grünbergi ja Leelo Lauritsa koostatud kogumikus jutustavad paarkümmend autorit, nende seas Hille Karm, lugusid oma vanaemadest. Lugusid ühendab sama soov, millest oli ajendatud Hille Karmi kogupereraamat „Väike vahva vanaema“ – luua silda eelkäijate ja järeltulijate vahel. |
|
 |
MILLISES EESTIS MA TAHAN ELADA?Osalus esseekogumikus Vabariigi Presidendi Mõttekoja, ajakirja Akadeemia ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väljaanne. Vabariigi Presidendi esseevõistluse 2007 kogumik, milles on ka Hille Karmi essee „Kakskümmend minutit turvalist elu“. Selles kirjeldab autor trollisõitu Mustamäelt kesklinna aastal 2007 ja unistab selle helgemast tulevikust. „Troll on vaid üks märksõna, mis peegeldab elu Eestis,“ nendib ta essees. „Unistada ju võib. Ja unistustesse uskuda samuti. Pealegi kui eeldused unistuse täitumiseks on olemas.“ |
|
 |
JOOSEP LÄHEB JÕULUVANALE KÜLLAKogupereraamat Järg autori eelmisele kogupereraamatule „Joosep ootab Jõuluvana“. Joosepi pere otsustab külla minna Eestimaa Jõuluvanale, kes elab Jõgeval. Pere võtab teekonna ette rongiga, kus ennast näitab Piilupart. Kaasas on ka Joosepi väike vend Jaagup. Joosepi ja Jaagupiga juhtub Jõgevajõulu juures palju põnevat. Kohtutakse taas vanade tuttavate, ärimees Renee ja onu Johannesega, kuid mängu tulevad ka uued tegelased: Hea Vaim, Kaardipäkapikk, Lumekuninganna, Jõuluhani ja õnne valav Härjapõlvlane. Selleski raamatus on ruumi sõnumile, mis ütleb, et jõulud on jõululapse sünnipäev. |
|
 |
JOOSEP OOTAB JÕULUVANAKogupereraamat Kogupereraamat, mida on väikeste lastega perel koos mõnus lugeda. See on lugu jõuluvanast, kes ärkab oma põhjamaises kodus vedruvoodis, teeb lillelises pidžaamas hommikuvõimlemist ja meenutab suve, mis tervenisti ei möödunudki sügavalt magades nagu tavaliselt, vaid... Vana oli otsustanud oma hinge noorendada ja sestap suvepuhkuse ajal veidi seigelnud. Nüüd astub ta uudishimulikult oma valdusi üle vaatama ja leiab postkontorist talle kirjutatud esimese soovikirja. Selle on teele pannud viieaastane Joosep. Kiri teeb jõuluvana mõtlikuks, sest... Peale jõuluvana ja Joosepi tulevad mängu veel Jõulumamma, ärimees Renee ja onu Johannes. Raamat tuletab meelde, et jõulud pole üksnes päkapikkude tantsupidu ja lõppematu kommisadu, vaid ennekõike jõululapse ja valguse sünni aeg. Pildid on joonistanud Reet Helisabeth Karm. |
|
 |
ROBOT ROBIN SAAB SÜDAMEKogupereraamat Armas ja soe, koolieelikule ettelugemiseks sobiv kogupereraamat, milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega. Peategelasteks on viieaastaseks saav Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin. Kristjani ema ja isa on noored ja edukad, kuid ometi tunnevad nii nemad kui Kristjan, tema lasteaiakaaslane Reio, vanatädi Linda, varas Volli ja ärinaisest vanaema Mami millestki puudust. Millestki, mida nad ise õieti sõnastada ei oska, kuid milleni aitavad jõuda robot Robin ja muinasjutuline Päikesekuningas koos oma laste, päikesekiirtega. Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele – isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele, onudele ja tädidele... |
|
 |
VÄIKE VAHVA VANAEMAKogupereraamat Lood, mida lugeja saab jätkata ja „omal viisil“ edasi rääkida. Ühe vanaema kuidas-lood ajast, mil tema oli väike. Autor on lood kirja pannud mõttega, et need ärgitaksid teistes vanaemades soovi oma lapsepõlvejuhtumisi meenutada ja oma lapselastele rääkida. Arvutite ja teiste tehnikaimede ajastulgi anub ikka mõni väike inimene: „Mummi, räägi, kuidas sa väike olid!” Väikese vahva vanaema lugudest ei puudu ka hilisemale elukogemusele tuginev pisuke õpetuseiva. Kes muu kui vanaema peaks kõnelema lihtsatest asjadest, mis on elu põhitõed. Jutustajad võiksid oma lood endast maha jätta lootuses, et need tulevad pisikestele kuulajatele kunagi hiljemgi meelde. |
|
 |
DINA RUBINA. MILLAL ÜKSKORD LANGEB LUND?
|
|
 |
SEPTEMBRIST JAANIPÄEVANIPublitsistikakogumik Publitsistikavõistlusel auhinnatud käsikiri, milles on juttu TPI inimestest ja argipäevast. Tagakaanel kirjutab autor: „Siin on rauakool filoloogipilguga. Mulle meeldib see maja, tema inimesed.“ |
|
 |
VIKTORIA TOKAREVA. LENDAVAD KIIGED
|
|
 |
ME KÕIK OLEME PÄRIT...Publitsistikakogumik Publitsistikavõistluse auhinnatöö, milles on juttu lasteaiakasvatajatest, kellega autor ka oma väikese tütre Tiina kaudu on kokku puutunud. Saatesõnas kirjutab ta: „Oma enam kui kümne ajakirjanikuaasta jooksul olen kogenud: ainult nii, läbi kirjutaja enese sünnib lugu, mis ulatub lugejani ja äratab temas usaldust.“ |
|
 |
SEMESTRI 99. PÄEVNovellikogu Ajakirjanikust autori esimene raamat. Üheksa novelli peategelased on noored inimesed nagu nende kirjutajagi, mitme novelli tegevuspaigaks on kõrgkool. Kogumikus on tunnetatav autori igapäevatööst johtuv. |
.jpg)
.png)
.jpg)
