 |
TAEVAS JA MAA
Lapsepõlvelugu Jutustus tüdrukust, kes kasvab 1950-60ndate Nõukogude Eestis. See on aeg, mil usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku kihutaval kiirteel. Kirikuõpetaja peresse sündinul võib olla keeruline omaks võtta ühteaegu nii vanemate tõekspidamisi kui järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kus on tõde? Kuidas leida oma tee? Nii küsib selle loo peategelane teismeikka jõudes. Pika kaalumise järel asub ta nõukogude elus aktiivselt kaasa lööma, naudib ühiskonna tähelepanu ja tunnustust. Kuid ta süda jääb pooleks: olles nagu teised, on ta südames siiski tugevasti oma vanemate pärandiga seotud. Oma hinges kiigub ta Taeva ja Maa vahel. Raamatut läbib mõte, et lapsepõlv ei lõpe kunagi. Ta on kogu aeg meiega kaasas, nagu küpseks saanud puu või taim kätkeb endas kunagist, kasvujärgus puud või taime. Kuid järjest enam oleme rikkamad kogemuste poolest ja julgeme tunnistada, et kõike meie ei saagi teada. Iga aastaga saame pisut targemaks, aimates, kuhu eluteel kõndimine ükskord välja peab viima. Nii tõdeb Hille Karm oma raamatus „Taevas ja Maa“, mille peategelane ta ise on. Ajastu kirjelduses leiavad paljud autori eakaaslased ja vanemad äratundmist, noorematele on see elamuslik möödanikupilt. Samas sarjas „Aja lugu“ on varem ilmunud Hannes Võrno „Poiss“, Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“, Nasta Pino „Seal, kus rukkiväli“ ja Kati Murutari „Projektilaps Pärnust“. |
 |
EESTI JÕULUSALMIDE JA -JUTTUDE KULDRAAMAT
Ilmumise aeg: 2011 Hille Karmi jutt „Õige nupp“ on kirjutatud kuldraamatu jaoks ja ilmunud esmakordselt just selles kogumikus (vt lk 181). Eesti autorite kümneid jõulusalme ja -jutte sisaldava kogumiku on koostanud Olivia Saar. |
.jpg) |
PASUN PUNASE KUUE TASKUSKogupereraamat See on kogupereraamat, kus jõuluvana saab inglilt soovi jagada KÕIGE TÄHTSAMAT. Ingli soov paneb jõuluvana pead murdma, kuidas seda täita, aga kui jõuluvana torkab käe taskusse, jääb talle näppu üks ese... See on PASUN. |
.jpg) |
РОБОТ РОБЕРТ ПОЛУЧИЛ В ПОДАРОК СЕРДЦЕKogupereraamat Lugu väikesest poisist Kristjanist ja tema lemmiklelust robot Robinist saavad nüüd lugeda ka need Eesti pered, kelle emakeel on vene keel ja kes eesti keelt veel hästi ei oska, kuid tunnevad huvi eesti elu vastu. "Robot Robin saab südame" (vt allpool) on vene keelde tõlkinud Tatjana Teppe. |
 |
MIDAGI HEADJutukogumik Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, loodus. Juttudes on vähem sõnu ja rohkem mõtet, et lugeja saaks ise edasi mõelda ja enese kogetuga kõrvutada. Meeleolu annab juurde Eestis õppinud Soome kunstniku Piia Lehti graafika. |
 |
ÕNNERAHVA LOODJutukogumik Raamat räägib inimestest, kelle mõttest sündis Morna linnas Õnne tänaval maja number 13 ja tänu kellele on olemas seni kõige kauem, juba mitmeteistkümnendat hooaega ekraanil püsinud Eesti seriaal. Samuti on see raamat nendest, kes annavad Morna elanikele oma kuju ja hääle – Eesti tippnäitlejatest, kellega koos heidetakse pilk Morna asukate ellu. See linnake on olemas küll vaid sinisel ekraanil, kuid samasuguseid inimesi liigub ringi igal pool meie ümber. Hille Karm nendib, et sellise raamatu kirjutamise mõtte sai ta Helgi Sallo elulugu koostades ja telearhiivis näitlejanna kehastatud Alma Petersoni fotosid otsides. |
 |
VALIVAD NAISED EHK AJAKIRJANDUSEST KIRJANDUSSEOsalus jutukogumikus Kogumik, kus esinevad oma loominguga üheksa ajakirjandusest kirjandusse jõudnud naist: Aita Kivi, Kati Murutar, Hille Karm, Elme Väljaste, Kärt Hellerma, Kadi Heinsalu, Kerttu Soans, Lea Arme, Evelin Kivimaa. Hille Karmi tõsisel teemal kirjutatud novell kannab pealkirja „Klaasivalu“. |
 |
ELLE KULL. UNES JA ILMSIPortreeraamat Elle Kullil on rolle nii teatris kui eluteatris. Mis neist on peamine? Vastuse annab ajakirja Eesti Naine eluloosarja järjekordne raamat „Unes ja ilmsi“, mille peategelaseks on Elle Kull. Näitleja enesegi elu mõjutab rolle. Vaevalt oleksid Elle Kulli kehastatud dramaatilised leedi Macbeth ja leedi Anne mõistetavad, kui Elle ei kõneleks raamatus põhjalikult oma huvist esoteerika ja vaimse maailma vastu. Monoloogid toovad esile portreteeritava vastuolulisuse – ühelt poolt omis mõtteis hajameelne boheemlane, teisalt aga ühiskonna asjade ja heategevusega ning suure pere argielu korraldamisega hakkama saaja. |
 |
INGLI VALGUSKogupereraamat Kogupereraamat viieaastasest tüdrukust, kelle nimi on Ingel. Väike Ingel kardab pimedust. Pimedusehirmust ülesaamiseks soovitab vanaema hakata koguma valguspilte. “Need on pildid päevadest või hetkedest, kus sinu ümber on olnud palju valgust ja sa oled end väga hästi tundnud. Sa maalid mõttes need valgusehetked nagu pildid oma mälusse ja võid iga pilti näha, kui silmad suled.” Ingel hakkabki pilte koguma ja aasta jooksul saab ta nendest endale päris oma valguse. See on temaga alati ja igal pool, ükskõik kuhu ta läheb. |
 |
HELGI SALLO. HELGIB JA HELISEBElulooraamat Ajakirja „Eesti Naine“ eluloosarja raamat armastatud lauljast ja näitlejast Helgi Sallost. Hille Karm: „Võimalus kirjeldada Eesti kultuuris olulist inimest on töö, mis kestab aastapäevad. Intervjuu raamatukaante vahele ei sobi, raamat peab olema komponeeritud nagu hea film, kirjeldatava elu rõhud ja vaatepunktid tuleb portreteeritavaga üksipulgi läbi arutada. Piltlikult öeldes peab raamatu peategelane jääma solistiks ja autor püsima taustalauljana, kuid mõlemad on olulised.“ Kuulus 2006. ja 2007. aastal enim ostetud ja raamatukogudest laenutatud raamatute hulka. |
 |
VANAEMADE LOODOsalus kogumikus Kert Grünbergi ja Leelo Lauritsa koostatud kogumikus jutustavad paarkümmend autorit, nende seas Hille Karm, lugusid oma vanaemadest. Lugusid ühendab sama soov, millest oli ajendatud Hille Karmi kogupereraamat „Väike vahva vanaema“ – luua silda eelkäijate ja järeltulijate vahel. |
 |
MILLISES EESTIS MA TAHAN ELADA?Osalus esseekogumikus Vabariigi Presidendi Mõttekoja, ajakirja Akadeemia ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väljaanne. Vabariigi Presidendi esseevõistluse 2007 kogumik, milles on ka Hille Karmi essee „Kakskümmend minutit turvalist elu“. Selles kirjeldab autor trollisõitu Mustamäelt kesklinna aastal 2007 ja unistab selle helgemast tulevikust. „Troll on vaid üks märksõna, mis peegeldab elu Eestis,“ nendib ta essees. „Unistada ju võib. Ja unistustesse uskuda samuti. Pealegi kui eeldused unistuse täitumiseks on olemas.“ |
 |
JOOSEP LÄHEB JÕULUVANALE KÜLLAKogupereraamat Järg autori eelmisele kogupereraamatule „Joosep ootab Jõuluvana“. Joosepi pere otsustab külla minna Eestimaa Jõuluvanale, kes elab Jõgeval. Pere võtab teekonna ette rongiga, kus ennast näitab Piilupart. Kaasas on ka Joosepi väike vend Jaagup. Joosepi ja Jaagupiga juhtub Jõgevajõulu juures palju põnevat. Kohtutakse taas vanade tuttavate, ärimees Renee ja onu Johannesega, kuid mängu tulevad ka uued tegelased: Hea Vaim, Kaardipäkapikk, Lumekuninganna, Jõuluhani ja õnne valav Härjapõlvlane. Selleski raamatus on ruumi sõnumile, mis ütleb, et jõulud on jõululapse sünnipäev. |
 |
JOOSEP OOTAB JÕULUVANAKogupereraamat Kogupereraamat, mida on väikeste lastega perel koos mõnus lugeda. See on lugu jõuluvanast, kes ärkab oma põhjamaises kodus vedruvoodis, teeb lillelises pidžaamas hommikuvõimlemist ja meenutab suve, mis tervenisti ei möödunudki sügavalt magades nagu tavaliselt, vaid... Vana oli otsustanud oma hinge noorendada ja sestap suvepuhkuse ajal veidi seigelnud. Nüüd astub ta uudishimulikult oma valdusi üle vaatama ja leiab postkontorist talle kirjutatud esimese soovikirja. Selle on teele pannud viieaastane Joosep. Kiri teeb jõuluvana mõtlikuks, sest... Peale jõuluvana ja Joosepi tulevad mängu veel Jõulumamma, ärimees Renee ja onu Johannes. Raamat tuletab meelde, et jõulud pole üksnes päkapikkude tantsupidu ja lõppematu kommisadu, vaid ennekõike jõululapse ja valguse sünni aeg. Pildid on joonistanud Reet Helisabeth Karm. |
 |
ROBOT ROBIN SAAB SÜDAMEKogupereraamat Armas ja soe, koolieelikule ettelugemiseks sobiv kogupereraamat, milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega. Peategelasteks on viieaastaseks saav Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin. Kristjani ema ja isa on noored ja edukad, kuid ometi tunnevad nii nemad kui Kristjan, tema lasteaiakaaslane Reio, vanatädi Linda, varas Volli ja ärinaisest vanaema Mami millestki puudust. Millestki, mida nad ise õieti sõnastada ei oska, kuid milleni aitavad jõuda robot Robin ja muinasjutuline Päikesekuningas koos oma laste, päikesekiirtega. Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele – isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele, onudele ja tädidele... |
 |
VÄIKE VAHVA VANAEMAKogupereraamat Lood, mida lugeja saab jätkata ja „omal viisil“ edasi rääkida. Ühe vanaema kuidas-lood ajast, mil tema oli väike. Autor on lood kirja pannud mõttega, et need ärgitaksid teistes vanaemades soovi oma lapsepõlvejuhtumisi meenutada ja oma lapselastele rääkida. Arvutite ja teiste tehnikaimede ajastulgi anub ikka mõni väike inimene: „Mummi, räägi, kuidas sa väike olid!” Väikese vahva vanaema lugudest ei puudu ka hilisemale elukogemusele tuginev pisuke õpetuseiva. Kes muu kui vanaema peaks kõnelema lihtsatest asjadest, mis on elu põhitõed. Jutustajad võiksid oma lood endast maha jätta lootuses, et need tulevad pisikestele kuulajatele kunagi hiljemgi meelde. |
 |
DINA RUBINA. MILLAL ÜKSKORD LANGEB LUND?
|
 |
SEPTEMBRIST JAANIPÄEVANIPublitsistikakogumik Publitsistikavõistlusel auhinnatud käsikiri, milles on juttu TPI inimestest ja argipäevast. Tagakaanel kirjutab autor: „Siin on rauakool filoloogipilguga. Mulle meeldib see maja, tema inimesed.“ |
 |
VIKTORIA TOKAREVA. LENDAVAD KIIGED
|
 |
ME KÕIK OLEME PÄRIT...Publitsistikakogumik Publitsistikavõistluse auhinnatöö, milles on juttu lasteaiakasvatajatest, kellega autor ka oma väikese tütre Tiina kaudu on kokku puutunud. Saatesõnas kirjutab ta: „Oma enam kui kümne ajakirjanikuaasta jooksul olen kogenud: ainult nii, läbi kirjutaja enese sünnib lugu, mis ulatub lugejani ja äratab temas usaldust.“ |
 |
SEMESTRI 99. PÄEVNovellikogu Ajakirjanikust autori esimene raamat. Üheksa novelli peategelased on noored inimesed nagu nende kirjutajagi, mitme novelli tegevuspaigaks on kõrgkool. Kogumikus on tunnetatav autori igapäevatööst johtuv. |